Kutseõppe edendajad vaatasid tulevikku
15 – 17 veebruaril toimus Kuressaares kutseõppe edendajate talveseminar, mille peateemaks kujunes arutelu tuleviku (kutse)hariduse teemadel.
Luksemburgi ja Soome haridusametnikud rääkisid kutsehariduse olulisusest oma riigis ja selle seostest riigi tööhõivega. Soome Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Mika Tammilehto rääkis sellest, milliste tulevikutrendide alusel Soomes kutseõpet kujundatakse. Tehnoloogiate kiire areng seab teistsugused nõuded inimeste oskustele. Järjest olulisemaks muutub õppeainete omavaheline integreerimine ja pidev valmisolek muutusteks. See eeldab koolidelt ja eelkõige õpetajatelt õppeprotsessi ümbermõtestamist.
Luksemburgi kutsekooli pikaajaline direktor ja rahvusvahelise koolide ühenduse juht Louis Robert tutvustas Luksemburgi haridussüsteemi väljakutseid. Luksemburgi näide pani mõtlema koolikorralduse ülereguleerimise ja -tsentraliseerimise riskidele. Euroopa riikide seas eranditult kalleim koolikorraldus Luksemburgis pole seni kaasa toonud koolilõpetajate kõrget taset.
Põhja-Karjala omavalitsuste koolituskontserni personalijuht Yngve Lostedt tutvustas soojal ja inimlikul moel rahvastiku vähenemisest tingitud ümberkorralduste rõõme ja muresid suure väljarändega äärealal Soomes.
Eesti kutseõppe arenguteemasid sisse juhatades märkis Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Neeme Rand: „Eesti on väheneva rahvaarvuga riik ja kvaliteetse hariduse võimaldamiseks on vaja lähiajal langetada raskeid otsuseid. Mitmed tegevused on juba käima lükatud, muuhulgas riigikoolide tugiteenuste ja riigivara haldamise tsentraliseerimine,“ märkis Rand. „Seetõttu on hea teada, millised on teiste riikide sarnaste tegevuste positiivsed ja negatiivsed kogemused.“
Kutsehariduse ekspert Erkki Piisang tutvustas käimalükatud hindamissüsteemi muutuse põhjusi ja käsitlust. Koolikorraldus peab liikuma õpetamiskultuurilt õppimiskultuurile. Õpetaja roll klassis peab muutuma senise teadmiste jagaja asemel õpilase arengut toetavaks juhendajaks. On vaja mõista, et tänased õppurid on nn. netipõlvkond, kes uusi teadmisi omandavad erinevalt varasematest eagruppidest.
Kaja Tampere Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudist analüüsis kutsehariduse nägu tänases Eestis. „Soomes läheb üle poolte põhikoolilõpetajatest edasi õppima ametikoolidesse ja ametiõpe on Soomes väärtustatud haridusvalik. Meie oleme sinnapoole alles teel“, rääkis Kaja Tampere.
Lisaks eelnevale räägiti käimasolevatest sisuarengutest kutseõppes ja täiskasvanukoolituses ning analüüsiti seniseid tulemusi. Talveseminaril osales ligi 150 koolijuhti, haridusametnikku ja koostööpartnerit.
Foto töötoast "Korralik kõhutäis"
Luksemburgi kutsekooli pikaajaline direktor ja rahvusvahelise koolide ühenduse juht Louis Robert tutvustas Luksemburgi haridussüsteemi väljakutseid. Luksemburgi näide pani mõtlema koolikorralduse ülereguleerimise ja -tsentraliseerimise riskidele. Euroopa riikide seas eranditult kalleim koolikorraldus Luksemburgis pole seni kaasa toonud koolilõpetajate kõrget taset.
Põhja-Karjala omavalitsuste koolituskontserni personalijuht Yngve Lostedt tutvustas soojal ja inimlikul moel rahvastiku vähenemisest tingitud ümberkorralduste rõõme ja muresid suure väljarändega äärealal Soomes.
Eesti kutseõppe arenguteemasid sisse juhatades märkis Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Neeme Rand: „Eesti on väheneva rahvaarvuga riik ja kvaliteetse hariduse võimaldamiseks on vaja lähiajal langetada raskeid otsuseid. Mitmed tegevused on juba käima lükatud, muuhulgas riigikoolide tugiteenuste ja riigivara haldamise tsentraliseerimine,“ märkis Rand. „Seetõttu on hea teada, millised on teiste riikide sarnaste tegevuste positiivsed ja negatiivsed kogemused.“
Kutsehariduse ekspert Erkki Piisang tutvustas käimalükatud hindamissüsteemi muutuse põhjusi ja käsitlust. Koolikorraldus peab liikuma õpetamiskultuurilt õppimiskultuurile. Õpetaja roll klassis peab muutuma senise teadmiste jagaja asemel õpilase arengut toetavaks juhendajaks. On vaja mõista, et tänased õppurid on nn. netipõlvkond, kes uusi teadmisi omandavad erinevalt varasematest eagruppidest.
Kaja Tampere Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudist analüüsis kutsehariduse nägu tänases Eestis. „Soomes läheb üle poolte põhikoolilõpetajatest edasi õppima ametikoolidesse ja ametiõpe on Soomes väärtustatud haridusvalik. Meie oleme sinnapoole alles teel“, rääkis Kaja Tampere.
Lisaks eelnevale räägiti käimasolevatest sisuarengutest kutseõppes ja täiskasvanukoolituses ning analüüsiti seniseid tulemusi. Talveseminaril osales ligi 150 koolijuhti, haridusametnikku ja koostööpartnerit.