EKEÜ juhatus toetab riigikogus eelnõu 170 SE § 20. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine vastuvõtmist.

PGS on andnud õppe sisu ja standardi määramise õiguse valitsusele. Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus.

Kui õppe sisu ja standardi määramine on usaldatud vabariigi valitsusele, siis on loomulik, et valitsusel on õigus määrata õppekava omandamise tagasisidestamise viisid. § 30 annab põhikooli ja § 31. gümnaasiumi lõpetamise tingimuste sätestamise kohustuse riiklikes õppekavades. Kui valitsus omab sellist mandaati, siis on mõistlik, et otsus, kas kooli lõpetamiseks on eksam(id) või mõni muu viis on valitsuse otsustada.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15. ütleb, et põhikooli riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Riigieksamite vormid ja aja kehtestab kehtivas PGSis valdkonna eest vastutav minister hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.

Oleme arvamusel, Eesti üldhariduskoolid on sama tõhusad kui kutseõppeasutused. Kutseõppeasutused korraldavad kutsekeskhariduse omandajatele igal aastal kutseeksamid. Selleks ei vaja me valitsuse ega ka ministri määrust. Kohustus on viia õpe läbi 40 õppenädalaga ehk 200 õppepäevaga (üldhariduses on 35 õppenädalat ehk 175 kohustuslikku õppepäeva). Tänu sellisele põhimõttele on kutsekoolid vabad ise õppetööd planeerima ja ka koolivaheaegu määrama. Sama põhimõtet võiks rakendada ka gümnaasiumite puhul.

Tuginedes nendele asjaoludele leiab EKEÜ juhatus, et plaanitav PGS muudatus on süsteemi korrastav ja paindlikkust suurendav ja selleks tuleb eelnõu seaduseks vormida.