30-31.01 toimus Prantsusmaal La Rochelle’s PRALINE projekti partnerite 6. kohtumine, mis keskendus säästva arengu eesmärkidele ning sellele, kuidas nende eesmärkide poole püüdlemine mõjutab kutse- ja täiskasvanuharidust.

Kohtumise korraldajaks ja võõrustajaks oli Philippe Ristord MFR kutsekoolide võrgustikust, mis koondab pea 700 kutseõppeasutust üleilmselt, sh 495 Prantsusmaal ning mille eripäraks on paiknemine maapiirkondades, oma tegevusega regionaalarengu toetamine ja koolide toimimine nö peremajadena.

Igas koolis on keskmiselt 150 õpilast, keda juhendab umbes viieteistkümnest inimesest koosnev haridusmeeskond (direktor, kaheksa mentorit, koduperenaine, kokk, sekretär, hoolduse eest vastutav isik, öine juhendaja). Täiskasvanute osakaal õppijatest on umbes kolmandik, noored õppijad sisenevad kutsekooli 14-aastasena.

Mõistmaks paremini MFR toimemudelit ning võtmerolli täitvate mentorite rolli, ülesandeid ja väljakutseid, esines projektimeeskonnale enam kui 20 aastat seda tööd teinud mentor. Selgus, et tööpäevad algavad hommikuti kell 8 ja lõppevad õhtul kell 10. Mentorite ülesandeks on väga mitmekülgne õppijate toetamine, sh koostöö erinevate spetsialistidega ja lisaks õppetööle osaletakse ka õhtuste vabaaja tegevuste juhendajana. Osalejate hulgas pälvis tutvustatud kaasus ohtralt tähelepanu, kuivõrd koolide kontseptsioon ning mentori roll kätkesid sootuks uut lähenemist kutseõppe pakkumisele ning võimalikult terviklikule õppija arengu toetamisele, kus oluline roll on töökasvatusel ning õppijate osalusel kõikvõimalike majapidamistööde teostamisel.

Konkreetse MFR koolide võrgustiku näitel tutvustati ka Prantsuse koolide kvaliteedi tagamise süsteemi. Räägiti nii sellest, mida eeldab riik läbi kohustusliku kvaliteedi hindamise kui sellest, mida MFR juhtkond on otsustanud lisaks teha ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu eesmärkide raames. See oli inspireeriv näide sellest, kuidas lisaks kohustuslikule kvaliteedihindamisele, otsustab organisatsioon teha rohkem, kuivõrd see toetab nende jätkusuutliku toimimise taotlusi ja sotsiaalse vastutuse väärtusi.

Väga põneva ettekande tegid ka Smart Campus projekti esindajad La Rochelle’i ülikoolist, tutvustades La Rochelle kui Zero Carbon Territory, rääkides sellest, mis see on ning mil moel plaanitakse toetada säästva arenguga seotud oskuste arengut.

La Rochelle on säästvat arengut prioriteediks pidanud viimased 40 aastat ning aastaks 2040 loodetakse saavutada süsiniku neutraalsus. Ilmselgelt on tegemist ambitsioonika eesmärgiga, aga arvestades seda, et selle eesmärgi nimel töötab enam kui 130 partnerist koosnev ökosüsteem, sh kohalikud omavalitsus, ettevõtted, teadusasutused, võrgustikud ja liidud, on samavõrra ilmselge, et tegemist on väga laiapõhjaliselt kogukonda puudutava ja käivitava teemaga.

Eesmärgi saavutamiseks on käima lükatud suur hulk tegevusi, sh säästva arengu pioneeride/eestkõnelejate võrgustiku loomine, energiatõhusust taotlevate renoveerimisprojektide toetamine, linna märgalade arendamine ja veekogude hooldus, säästva arengu mentorluse pakkumine ettevõtetele, jpm.

Viimase ettekandena tutvustati Zero Barrier nimelist algatust, mille sisuks on luua oskuste andmebaas ja oma oskuste tõendamiseks digitaalne keskkond.

Algatus tõukus tööandjate vajadusest saada ühelt poolt ülevaade töötajate oskustest ja oskuste arengust ning teisalt võrrelda neid erinevateks ametialadeks vajalike oskustega. Ajapikku idee arenes, erialastele oskustele lisandusid ülekantavad oskused ning digitaliseerimine ja aastal 2022 vormus idee projektiks eesmärgiga luua ZeroBarrier nimeline tarkvara avalikuks kasutuseks üle Euroopa.

Tarkvara võimaldab sisestada erinevaid oskuste plokke ning määratleda nende tõendamiseks vajalikud toimingud, sisestada ja võrrelda olemasolevaid oskusi soovitud ametialale vajalike oskustega ja määratleda koolitusvajadus, sisestada töökohapõhise õppe programm, seirata selle kulgu, hinnata oskuste arengut ja tagasisidestada õppimisprotsessi juhendaja ja juhendatava vahel.

10 Euroopa riigi kutsehariduse võrgustikke koondava PRALINE projekti eesmärgiks ongi täiskasvanuhariduse edendamiseks projektis osalevate riikide parimate praktikatega tutvuda. Sedakorda fookuses olnud säästva arengu eesmärkide ellu rakendamist käsitlevad näited olid põnevad, mõtlema panevad ja inspireerivad. Projekti koosoleku tulemusena sõnastame nähtu ja kuuldu pinnalt soovitusi ka Euroopa Komisjonile selleks, et säästva arengu eesmärkide elluviimist kutse- ja täiskasvanuhariduses toetada.

Eestit esindasid seminaril Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu liikmetena Triin Laasi-Õige ja Tõnu Armulik.